Ku (1 Samuweli 24:16-21), INkosi uSawule ikhala izinyembezi ivuma ukuthi yonile kuDavide. Wayefuna ukuphila kukaDavide, kodwa uDavide wayembonise umusa. Isihe sikaDavide kuleso senzakalo simelela indlela iNkosi ngokwayo ehlangabezana ngayo nobubi ngomusa. Kuyacaca ukuthi sihloselwe ukulandela leso sibonelo. Emavangelini, iNkosi ithi kufanele sithande ngisho nezitha zethu (Mathewu 5:44; Luka 6:35).
Ngenxa yokuthi uDavide wabonisa umusa kuSawule, kwaba khona ukubuyisana phakathi kwabo. Lokho kwakungeke kwenzeke uma ephindisela uSawule. Kodwa, ngemva nje kwalokho, uSawule usephinde wazingela ukuphila kukaDavide, ukuze azame ukumbulala. Kakhulu ngokubuyisana kwabo! Futhi... UDavide ubonisa umusa kuSawule futhi, noSawule uyaphenduka, futhi. Kodwa kusobala ukuthi uDavide akasamethembi uSawule. Yena noSawule bahamba ngezindlela zabo ezehlukene, futhi nansi into elandelayo iZwi elisitshela yona:
UDavide wathi enhliziyweni yakhe: “Manje ngiyakubhubha ngolunye usuku ngesandla sikaSawule, akukho lutho olungcono kimi kunokuba ngibalekele masinyane ezweni lamaFilisti; uSawule uyakudangala ngami ukuba angabe esangifuna kunoma iyiphi indawo yakwa-Israyeli, ngiphunyuke esandleni sakhe. (1 Samuweli 27:1)
USawuli wayethe: “Angisayikukulimaza.” (1 Samuweli 26:21), kodwa kuyacaca ukuthi uDavide akasazikholwa lezo zithembiso ezivela kuSawule. Futhi ngubani ongamsola?
Kwakuseyinto enhle ukuthi wabonisa umusa kuSawule - ukuthi wenqabela umngane wakhe ukugwaza inkosi ngesikhathi elele (1 Samuweli 26:8). INkosi ifuna sihlangabezane nobubi ngomusa. Ngokuphindaphindiwe Usitshela ukuthi sithethelele. Kodwa yini okufanele siyenze lapho abantu bebonakala bephatha ukuthethelela kwethu njenge-carte blanche ukwenza izinto ezimbi futhi? Siwubonisa kanjani umusa kubantu abenza izinto ezisilimazayo - noma kubantu esingazizwa siphephile kubo, ngenxa yephethini esungulwe ngokuhamba kwesikhathi? Ake sikuhlole lokho. Kafushane nje, KUNGENZEKA ukuba sibathande abantu futhi sizivikele kubo ngesikhathi esisodwa. Kanjani?
Nansi into eshiwo iNkosi mayelana nendlela esilinganisa ngayo ukubuyisana nokubeka imingcele, ku Mathewu 18:15-17. Le miyalo ichaza inqubo iNkosi efuna siyilandele lapho othile enza izinto ezisilimazayo.
“Uma umfowenu ona kuwe, hamba umsole ninodwa; uma ekuzwa, umzuzile umfowenu; kepha uma engakulaleli, thatha nawe oyedwa noma ababili, ukuze wonke amazwi aqiniswe ngomlomo wofakazi ababili noma abathathu.
Uthi, “uma umfowenu ona kuwe” (Mathewu 18:15), kodwa kusobala ukuthi usebenzisa lelogama elithi “mfowethu” ukusho umakhelwane wethu jikelele (bheka I-Arcana Coelestia 2360:6, 7; I-Apocalypse Ichazwe 746:15).
Le miyalo iyasebenza noma nini lapho othile esinobudlelwano naye enza okuthile okusilimazayo.
Into yokugcina eshiwo iNkosi ukuthi uma singakwazi ukukulungisa kanye “nomfowethu,” kufanele simphathe “njengomhedeni nomthelisi” (Mathewu 18:17). Uma lokho kuwukuphela kwengxenye yale miyalo esiyinaka, khona-ke izwakala inokhahlo. Kodwa uma lokho kuwukuphela kwengxenye yale miyalo esiyinaka, khona-ke sigeja yonke iphuzu - okungukuthi akumele sigxume sisuka ekubeni nenkinga nomuntu ukuze sikugweme. Kunenqubo okumele siyilandele, futhi sihloselwe ukuyithatha isinyathelo esisodwa ngesikhathi, futhi senzelwe kuphela ukuya kuleso sinyathelo sokugcina uma kufanele ngempela. Njengabantu, sithambekele ekucabangeni konke-noma-lutho. Lokhu kuyiqiniso ikakhulukazi uma sithukuthelele othile, noma uma ukuziphatha kwakhe kusenza sizizwe singaphephile. Sicabanga ukuthi, "kuphakathi kokuthi ngisondelene nalo muntu, futhi akukho mingcele phakathi kwethu, noma ngizihlukanisile naye futhi akukho sibopho phakathi kwethu." Ngokuqonda singase sazi ukuthi akudingekile ukuba kube njalo, kodwa ngokuvamile imizwa yethu ithi leyo yindlela okufanele kube ngayo. Kudinga ukuvuthwa futhi kudinga ukuhlakanipha ukubamba indawo emaphakathi - ukuvuma nokubhekana nokulimala ukuziphatha komunye umuntu okwenzayo kithi, ngaphandle kokuzihlukanisa ngokuphelele nalowo muntu. Akuyona indlela elula noma engokwemvelo kakhulu ongayithatha. Kodwa yindlela iNkosi esicela ukuba siyithathe.
Uthi uma umfowethu ona kithi, isinyathelo sokuqala ukuthi, “hamba uyomtshela iphutha lakhe phakathi kwakho naye ninodwa” (Mathewu 18:15). Kunengqondo ukuthi lesi yisinyathelo sokuqala. Uma unenkinga nomuntu, khuluma naye ngakho. Into iwukuthi, kudingeka siqinisekise ukuthi lesi yisinyathelo sokuqala esisithathayo. Isinyathelo sesibili ukubandakanya abanye abantu, futhi ngezinye izikhathi sithatha isinyathelo sesibili ngaphambi kokuba sithathe isinyathelo sokuqala. Sikhononda kubangani bethu ngomuntu osonile, ngaphambi kokuthi sikhulume nalowo muntu ngokuziphatha kwakhe. Lapho senza lokho, ngokuvamile simane sicwila ekucasukeni. Ngezinye izikhathi sifuna ukuthola iseluleko ngaphambi kokuthi sikhulume nomuntu osizwise ubuhlungu - futhi kungase kufaneleke ukufuna iseluleko kumeluleki noma uchwepheshe. Kodwa akufanele senze inkinga ibe ibhizinisi lomunye umuntu. Okungenani hhayi ngokushesha. Uma ucasulwe ngomunye umuntu, qala ngokukhuluma naye njengoba umuntu ekhulele komunye. Lokhu yikho okusinikeza isithombe esihle kakhulu sokubuyisana kwangempela. INkosi ithi, “… uma umfowenu ekona hamba umtshele iphutha lakhe phakathi kwakho naye ninodwa; uma ekuzwa, umzuzile umfowenu.”Mathewu 18:15).
Ngokusobala lokhu akusho ukuthi kufanele sizifake ezimweni eziyingozi. Uma othile esilimaze kabi ngokwanele, kungase kungazizwa kuphephile ukuhlangana nabo ubuso nobuso. Umoya wale mfundiso wukuthi akumele seqe isinyathelo esisodwa ngaphandle uma kufanele. Futhi kunezinto esingazenza ukuze sizivikele kuleyo ngxoxo yokuqala. Singathatha iqabunga encwadini kaDavide, futhi sikhulume nomuntu osilimazile ekude (1 Samuweli 26:13). Khuluma nabo ocingweni, noma ubhale incwadi. Noma singaba nengxoxo endaweni yomphakathi, njengendawo yokudlela, lapho sizozizwa siphephile khona.
Uma siba naleyo ngxoxo yomuntu oyedwa futhi umfowethu elokhu enqaba ukusilalela, khona-ke iNkosi ithi singahamba nathi “oyedwa noma ababili ngaphezulu.” (Mathewu 18:15). Ngamanye amazwi, ngaleso sikhathi singakwazi ukubandakanya abanye abantu, uma kudingeka. Umuntu oyedwa noma ababili nje. Akufanele siqoqe i-posse - lokho kukhuphuka ngokushesha kakhulu. Futhi-ke, kubalulekile ukukhetha abantu abalungile. Abantu esibabandakanyayo kufanele kube abantu abahlakaniphile, abanengqondo. Ngokufanelekile, bazoba abantu abathenjwa yithina kanye nomuntu esikhalaza ngaye, ngoba labo bantu bangakha amabhuloho futhi basebenze njengabalamuli. Kudingeka sikhumbule ukuthi uma sihileleka abantu besithathu, sibhebhethekisa izinto, futhi kunethuba lokuthi umuntu esinezikhalo naye uzozizwa ehlangene naye futhi asabele kabi. Uma sidinga ukubandakanya abanye abantu, iNkosi ithi singakwazi - kodwa akufanele sithathe lesi sinyathelo ngaphandle kokuthi kufanele senze.
Isinyathelo sesithathu “ukuyitshela ibandla” (Mathewu 18:17). Lokhu akusho ukuthi kufanele siveze izikhalo zethu omunye nomunye lapho sibuthana ukuze sithole okuphuzwayo ngemva kokukhulekela. Igama lesiGreki lapha elihunyushwe ngokuthi “isonto” (ἐκκλησία) empeleni lisho nje “ukubuthana,” noma “umhlangano.” Ngakho iphuzu leNkosi liwukuthi uma othile engeke asilalele noma aguqule ukuziphatha kwakhe okulimazayo - nakuba thina kanye nedlanzana labantu abathenjwayo sikhulume nabo ngakho - khona-ke sivunyelwe ukukhuluma ngokukhululekile ngesikhalazo sethu. Singakwazi ukubandakanya umphakathi wethu, uma lokho kuyinto ewusizo ukuyenza. Mhlawumbe “ukulitshela ibandla” kusho ukuthi sivunyelwe ukufuna uhlobo oluthile lokulamula komphakathi. Ezikhathini zasendulo, abaholi besonto babeyokwenza lokho. Namuhla, uma sifuna ukulamula komphakathi sivamise ukuya ezinkantolo.
Isinyathelo sokugcina, ngokwamazwi eNkosi ngo Mathewu 18, ukubheka umzalwane wethu “njengomhedeni nomthelisi” (Mathewu 18:17). Lokhu akusho ukuthi sivunyelwe ukweyisa noma ukuthuka noma ukuzonda umuntu esinenkinga naye — asisoze savunyelwa ukwenza lezo zinto. Kumane kusho ukuthi uma konke okunye kwehluleka, futhi umuntu osilimazayo eqhubeka nokusilimaza, sivunyelwe ukuzehlukanisa nabo. Sivunyelwe ukubaphatha njengomuntu ongeyona ingxenye yomkhakha wethu. Empeleni, lokhu kuzobandakanya ukukhawulela ukusebenzisana kwethu nokuxhumana nomuntu osilimazile.
INkosi ithi sivunyelwe ukwenza lezi zinhlobo zezinto - sivunyelwe ukubeka imingcele, uma kufanele. Kodwa kunenqubo okufanele ilandelwe. Asikwazi ukukhula ngokuqondile kusukela ekulinyazweni imizwa yethu kuye ekunqamuleni ubuhlobo nomuntu owonile. Futhi nansi ingxenye eyinselele ngempela: ngemva nje kokuba iNkosi isho lezi zinto mayelana nemingcele esivunyelwe ukuyibeka, iba nale ngxoxo nabafundi Bayo:
UPetru wayesesondela kuye, wathi: “Nkosi, umfowethu uyakungona kangaki, ngimthethelela, kuze kube kasikhombisa na?
UJesu wathi kuye: “Angisho kuwe ukuthi kuze kube kasikhombisa, kodwa kuze kube kamashumi ayisikhombisa aphindwe kasikhombisa.” (Mathewu 18:21-22)
Ku-Heavenly Doctrine of the New Church sitshelwa ukuthi “amashumi ayisikhombisa aphindwe kasikhombisa” kusho “njalo, ngaphandle kokubala” (I-Apocalypse Ichazwe 257:4, 391:21).
Esiphindaphindweni sethu sikaLuka iNkosi isho okufanayo:
Uma umfowenu ekona, mkhuze; uma ephenduka, mthethelele. Uma ona kuwe kasikhombisa ngosuku, abuyele kuwe kasikhombisa ngosuku, ethi: “Ngiyaphenduka,” uyakumthethelela. (Luka 17:3, 4)
INkosi ithi sivunyelwe ukubeka imingcele, kodwa futhi ithi sidinga ukuthethelela abantu ngaso sonke isikhathi lapho besilimaza. Futhi iphuzu eliphelele lale ntshumayelo ukuthi singakwenza kokubili ngesikhathi esisodwa. Ukuthethelela akufani nokunikeza abantu imvume yokusiphatha kubi. Ukuthethelela othile kuwukulahla ilungelo lakho lokumbamba lowo muntu ngaphansi kwakho, engqondweni yakho nasenhliziyweni yakho. Ukuthethelela kuwukulahla ilungelo lokuzonda. Lokhu kuyinto esiyenzayo ngenxa yethu, ukuze sizuze ukuthula, ngoba inzondo ilimaza umphefumulo.
Ngandlela thize, ukuthethelela umuntu akuphathelene nomuntu esimthethelelayo. Ukuthethelela kuwukuzilungisa neNkosi. Lapho abafowabo bakaJosefa bemcela intethelelo, waphendula wathi: “Ingabe mina ngisesikhundleni sikaNkulunkulu na?” (Genesise 50:19). Ngamanye amazwi, wathi kwakungewona umsebenzi wakhe ukwahlulela abafowabo noma ukubakhulula ezonweni zabo. Lowo kwakungumsebenzi kaNkulunkulu. Ukunquma ukuthi omunye umuntu ufanelwe ukuthethelelwa noma cha akuwona umsebenzi wethu. Siyalwa ukuba sithande omakhelwane bethu - ukuthanda ngisho nezitha zethu - futhi lowo myalo ulawula konke ukusebenzisana esinakho nabo bonke abanye abantu. Futhi uma sizothanda othile, asikwazi ukubamba intukuthelo. Asikwazi ukuzinika imvume yokuzonda. Kodwa ukuthanda umuntu nokubeka imingcele naye kungenzeka ngesikhathi esisodwa. Ukubambelela kulelo qiniso kuwukubamba isikhala phakathi nendawo, ukugwema ukucabanga "noma-noma" - noma siseduze futhi akukho mingcele, noma sehlukene futhi alukho uthando. Ukubamba leso sikhala esiphakathi kuthatha ukuhlakanipha nokuvuthwa - futhi yilokho iNkosi ekucela kithi.
Sizophetha ngokubheka isiqephu seMfundiso yaseZulwini, isiqephu esichaza indlela izingelosi ezisiphatha ngayo lapho sikhetha okubi.
Izingelosi zihlezi zinathi, zisivikela ngezindlela esingakwazi ukuzibona noma ukuzizwa. (Izimfihlakalo Zezulu 5854)
Kuhle ukuthi bakhona! Kwesinye isiqephu sitshelwa ukuthi ukube bebengekho nathi, "sasingabhubha masinyane" (Izimfihlakalo Zezulu 50). Kodwa lezo zingelosi azikwazi ukuba khona phakathi kwemicabango emibi noma uthando olubi - ngakho uma sikhetha ububi, sidudula izingelosi kude.
Kodwa abahambeli kude. Uma sikhetha ububi basenathi - kodwa ukude kunjalo. Lapho sijula kakhulu ebubini kulapho bexoshwa khona, kodwa basekhona. Bangathanda ukuba seduze nathi: bangathanda ukusithanda eduze. Kodwa uma bengakwazi ukwenza lokho, bayasithanda sisuka kude. Kwesinye isikhathi sicabanga ukuthi uthando nebanga akuhlukani: ukuthi sisondelene nothile, noma asikwazi nhlobo ukumthanda. Kodwa akunjalo. Singalandela isibonelo sezingelosi. Singathanda ukude, uma kufanele. Izingelosi ngokwazo zilandela isibonelo seNkosi—engayikusho ukuthi ububi buhle, yona ekulungele nokho ukuthethelela, futhi echichima umusa kubo bonke abambizayo.AmaHubo 86:5). 1
Imibhalo yaphansi:
1. Lesi sihloko sithathwe entshumayelweni eyanikezwa eBandleni Elisha lasePittsburgh; February 16, 2025. Lezi kwakuyizifundo: 1 Samuweli 26:5-21 (inkulumo yezingane); Mathewu 18:15-17; Izimfihlakalo Zezulu 5854.


